fbpx

Kas Sinu päikesekreem on nahale ohutu?

Meie nahale kaitset andvad päikesekreemid võivad teha hoopis kahju. On teaduslikult tõestatud, et mitmed päikesekreemides kasutatavad ained võivad põhjustada nahavähki, hormonaalseid häireid, allergiat jm. Neid koostisained leidub nii täiskasvanute kui ka beebide ja lastele mõeldud päikesekreemides sh tundlikule nahale mõeldud päikesekreemides. Need kahjulikud koostisained imenduvad isegi rinnapiima! Räägime nendest lähemalt.

Milliseid koostisained tuleks päikesekreemides KINDLASTI vältida:

Octocrylene – Kui see kemikaal puutub kokku ultraviolettvalgusega, neelab see kiired ja tekitab hapnikuradikaale, mis võivad meie naharakke kahjustada ja põhjustada mutatsioone. Antud koostisaine imendub nahka kergesti ja võib koguneda kehasse mõõdetavates kogustes. Seda ainet on leitud ka rinnapiimast. Lisaks on see keskkonnale mürgine.

Oxybenzone – See koostisaine aitab teistel koostisainetel kiiremini läbi meie naha imenduda, kuid see tekitab UV-kiirte käes keemilise reaktsiooni. Kui oksübensoon imendub nahka, võib see põhjustada ekseemitaolist allergilist reaktsiooni ja see võib kesta veel pikka aega peale päikesekäes viibimist. Sarnaselt Octocrylenile muudab ka Oxybenozone hormonaalset taset. See aine imendub nahka väga kiiresti ja sellest on meie kehas raske lahti saada. Näiteks USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel on 97 protsendil ameeriklastest seda kemikaali kehas ringlemas, kuna see võib koguneda kiiremini kui meie keha suudab sellest lahti saada.

Octinoxate – Oktinoksaat on üks levinumaid koostisosi, mida leidub päikesekaitsekreemides. Ka see koostisosa aitab teistel ainetel meie nahka paremini imenduda. Aine tekitab harva nähtavaid allergilisi reaktsioone aga see võib põhjustada hormonaalseid häireid. Lisaks on koostisosa väga ohtlik elusloodusele, kuna see ei lahustu vees.

Homosalate – See UV-kiirgust neelav koostisosa aitab päikesekreemil nahka tungida. Kui koostisosa on imendunud, koguneb homosalaat meie kehasse kiiremini, kui me sellest lahti saame, muutub toksiliseks ja häirib meie hormoone.

Octisalate – aine võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone.

Millised koostisained päikesekreemides on nahale ohutud?

Kõige ohutumad on füüsiliste ehk mineraalsete filtritega päikesekreemid, mis peegelduvad päikesekiired tagasi juba nahapinnalt. Sellistel kreemidel on koostisaineteks Titanium Dioxide ja Zinc Ozide. Nende koostisainete puhul on oluline jälgida, et päikesekreem ei sisaldaks nanoosakesi. Osakeste kuju ja suurus suurendavad päikesekaitset. Mida väiksemad osakesed on, seda parem on SPF-kaitse ja halvem on UVA-kaitse. Päikesekaitsekreemides kõige sagedamini kasutatav tsinkoksiidi vorm on suurem ja tagab suurema UVA-kaitse, kui titaandioksiiditooted. Nanoosakesed võivad sissehingamisel põhjustada kopsukahjustusi ja selle sissehingamine võib olla ohtlik. Rahvusvaheline kantserogeenide uuringute agentuur on klassifitseerinud titaandioksiidi võimaliku kantserogeenina, kui seda hingatakse sisse suurtes annustes (IARC 2006b). Kopsudel on raskusi väikeste osakeste puhastamisega, seetõttu võivad osakesed kopsudest vereringesse liikuda. Nahasse või kopsukoesse tungivad lahustumatud nanoosakesed võivad põhjustada ulatuslikke elundikahjustusi. Seepärast ei ole soovituslik beebidel ja väikelastel ning astmahaigetel inimestel kasutada ka mineraalsete filtritega spreipäikesekreeme, kuna siis satuvad need osakesed kiiremini hingamisteedesse. Euroopa ei luba spreipäikesekreemides kasutada nanoosakesi, küll seda aga lubab hetkel Ameerika.

Keemilistest filtritest peetakse ohutuks uue põlvkonna filtrit Trinosorb S ja Avobenzone. Avobenzone miinuseks on aga see, et see ei paku kaitset üksi, vaid ainult segatuna muude keemiliste filtritega, nagu Octisalate. Sellisel juhul on päikesekaitse kreemis juba koostisosi, mis on nahale ohtlikud.

Trinosorb S ( ehk Bis-Ethylhexyloxyphenol Methoxyphenyl Triazine) pakub väga tõhusat päikesekaitset juba väikeses konsentratsioonis nii UVA kui ka UVB kiirte eest. Selle stabiliseerimiseks ei pea kasutama muid keemilisi lisaaineid ja parabeene. Ainel on omadus kaitsta pikaajaliselt nahka võimalike kahjustuste (nt päikesepõletuse) eest. Hetkel ei ole ükski uurimistöö tuvastanud TrinosorbS kahjulikkusest nahale või organismile. TrinosorbS koostisosa miinuseks on see, et see ei sobi rasuse nahaga inimestele.

Mineraalsed päikesekreemid pakuvad päikesekaitset kohe peale nahale kandmist. Keemiliste filtritega päikesekreem pakub kaitset 20-30 minuti mõõdumisel. Selle ajaga võib aga tundliku nahaga inimestel ja väikelastel tekkida päikesepõletus. Oluline on kreemi kanda peale iga 2 tunni tagant, kas siis, kui toode on veekindel. Liiv, merevesi, riietus, higistamine – see kõik võib mõjutada kreemi püsivust meie nahal ja kreemi kaitse võib lakata töötamast varem. Tulemuseks on päikeseallergia (lööve nahal) ja/või päikesepõletus.

Mida veel päikesekreemi ostu puhul tähele panna?

Eelkõige soovitame ennast kurssi viia koostisainetega. Näiteks on olemas ka päikesekreeme, mis sisaldavad nii keemilisi kui ka füüsilisi (mineraalseid) filtreid koos. Ehk nendes kreemides on samuti olemas need kahjulikud ained, mis imenduvad nahka ja meile ühel või teisel viisil kahju teevad. Tähelepanelikult tuleb lugeda ka nende päikesekreemide koostisaineid, mida on soovitatud tundlikule, allergilisele, beebi ja lastenahale. Võiks arvata, et nende kreemid on ohutud aga mitmed Eestis müüdavad beebide ja laste päikesekreemid kasutavad neid samu ülal mainitud keemilisi filtreid.

Päikesekreem võiks veel olla võimalikult neutraalse lõhnaga või lõhnavaba. Lõhnastatud kreemid (parfüümiga) võivad omakorda kuivatada nahka ja tekitada ärritust. Lisaks võivad need suvisel perioodil ligi tõmmata putukaid.

Kas on olemas ka 100% looduslikke alternatiive päikesekreemidele?

Jah on! Aasias kasutatakse aastaid päikesekaitsekreemina kookosõli, Aafrikas ahvileivapuuvilja ekstrakti ja Eestis soovitatakse vaarikaseemne õli. Nende koostisosade miinuseks on aga see, et pakutav SPF kaitse on väga varieeruv. Seetõttu ei sobi need kasutamiseks beebidele, lastele, punapeadele ja tundliku nahaga inimestele.

Loodame, et Said siit veidi abi ja mõtlemist enne päikesekreemi ostu. Võta aega, et tutvuda enne ostu kreemi koostisainetega.

Kasutatud kirjandus:

https://www.ewg.org/sunscreen/report/the-trouble-with-sunscreen-chemicals/

https://www.ewg.org/sunscreen/report/nanoparticles-in-sunscreen/

https://www.carecreations.basf.com/product-formulations/product-highlights/product-highlights-detail/TINOSORB%20S/30481068


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga