Mida peab teadma beebide ja väikelaste nahahooldusest seoses külmade ilmade tulekuga?

Beebide nahk on täiskasvanutega võrreldes 3-5 korda õhem ja vajab erilist tähelepanu, hoolt ja kaitset. Beebinahka kaitstes tutvu kindlasti kreemide koostisainega, et need toetaksid naha loomulikke kaitsemehhanisme ja laseks nahal hingata.

Kreemitamine ja pesemine

Terve lapse nahk tavaliselt kosmeetilisi vahendeid ei vaja. Nahahoolduse põhialuseks on puhtus (vesi, kuivatamine, õhuvannid). Kindlasti ei ole vaja lapse nahka iga päev kreemitada, kui nahk on korras. Talvel kasutatakse ilmastikukaitsekreeme, mis toidavad ja kaitsevad väikelapse õrna näonahka külma ja tuule eest ning tekitavad sellele kaitsekihi. Kehal, kätel ja jalgadel kasutatakse baaskreeme, mis ei sisalda sünteetilisi mineraalõlisid, lõhnaaineid ja säilitusaineid. Pesemiseks sobivad õrnatoimelised vahendid, mis ei sisalda seepi. Ainult veega pestes võib see kokkuvõttes nahka kuivatada. Kui pesed beebinahka talvisel ajal ainult veega, siis lisa sinna kindlasti paar tilka vanniõli.

Vannitamiseks soovitame kasutada näiteks Petit&Jolie vanniõli  või Pure Beginnings vanniõli.

Väga kuiva naha puhul võib kasutada kreeme, mis sisaldavad näiteks kookosõli, jojooba- ja mandliõli. Nahka toidavad ja rahustavad ka kreemid, milles on E-vitamiini, sheavõid ning saialille- ja kummeliekstrakti.

Kui näed, et lapse nahk muutub kuivaks ja ketendavaks, kreemita seda regulaarselt, vähemalt kaks korda päevas. Kreem tõstab naha niiskustaset ja pehmendab – nii on ka väikelapse uni parem, sest nahk ei sügele. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad põsed kergesti punetama ja muutuvad karedaks. Ärritunud põski ei tohi kreemitades masseerida. Patsuta sellisel juhul kreemi õrnalt põskedele ja lasel kreemil imenduda. Külma suhtes on eriti tundlikud huuled, mis kipuvad talvel lõhenema ja kuivama. Ära mitte mingil juhul kasuta huultel ja ka nahal kreeme nagu vaseliin või mis sisaldavad parafiini ja mineraalõlisid. Nahale ohtlikke koostisosi on veel palju aga kui kasutad talvisel ajal vaseliini või parafiini ja mineraalõlisid sisaldavaid tooteid, teed nahale pigem karuteene. Nad loovad küll kaitse niiskuse ja märja eest st tekitavad kaitse väljaspoolt sissepoole aga samal ajal ei saa nahk hingata seespoolt väljapoole. Need tooted ummistavad poore. Selleks, et nahk püsiks terve, peab see saama hingata. Looduslikest koostisainetest lastele sobivaid huulepalsameid leiad Toofruit ja Mira sarjast. Lisaks sobivad laste huultele Fruu värvitud huulepalsamid.

Kindlasti on vaja meeles pidada, et talvel peab last kreemitama pool tundi enne õueminekut, et kreem jõuaks nahka imenduda. Välja minnes võiks lapse põskedele, lõuaotsale, otsaesisele ja ninale määrida neutraalsemat rasvast ja toitvat salvi või kreemi. Õuest koju jõudes tuleb kaitsekreem nahalt eemaldada siis, kui kasutad siiski vaseliini ja parafiini sisaldusega kreeme (parafiini sisaldavad väga paljud kreemid ja vanniõlid sh ka tuntud apteegisarjad). Tubastes tingimustes tekitavad need komponendid nahale nii öelda kütteefekti, sest nahk ei saa hingata ja ei suuda ka end ventileerida. Nahale määritavad kreemid võivad sisaldada vett aga nad peavad samal ajal sisaldama ka muid rasvaseid koostisosi nagu mandliõli, jojoobaõli ja sheavõi ning kummeli ja saialille ekstrakti. Kui kreemi põhi koostisaine on ainult vesi ja muud keemilised komponendid, siis see ei paku nahale kaitset vaid tekkida võib külmakahjustus ja selle tagajärjel armid.

Näole soovitame kanda Petit&Jolie toitvat kreemi, mis sisaldab sheavõid ja joojobaõli. Azetabio valikus on veeta külmakaitsekreem, mis jätab nahale siidise kihi. Alphanova valikus on orgaaniline külmakaitse kreem, mis sobib ka külmast paraneva naha hoolduseks.

Jalutuskäigud õues

Lapse suu ette ei soovitata panna salli, mis suurendab niiskuskadu ja võib tekitada suuümbruse nahal ärritust. Jälgima peab seda, et laps ei limpsiks huuli.

Ka vankris tuleb last külma ja tuule eest kaitsta. Imikule teeb värske ja jahe õhk head, temperatuuriärritus tugevdab immuunsüsteemi. Kui nohusel lapsel palavikku ei ole, võib temaga samuti õues käia, sest jahe õhk vähendab limaskestade turset.

Laps ise võiks olla kihiliselt riietatud, nii on soojakadu oleks minimaalsem. Mitu üksteise peal olevat riideeset soojendavad paremini kui üks paks talvekombinesoon. Riideesemete vahele jäävad õhukihid hoiavad imiku soojust eriti hästi.

Esimene kiht vastu ihu võiks olla siidi ja/või meriinovillane aluspesu, mis hingab, on soe ja imab niiskust. Vill aitab lapse õiget kehatemperatuuri hoida. Kuna soojast pesust üksi ei piisa, võiksid järgmised kihid olla puuvillased dressipluusid ja polod või täisvillast vest ja fliis.
Soome Oulu ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et parim temperatuur talviseks väljas magamiseks on –5 kraadi. Sellise temperatuuri juures magavad imikud õues kolm korda kauem kui toas.

Külm ilm, tuul, keskküte, sise- ja välistemperatuuri suur vahe ning kuiv õhk võivad muuta lapse naha karedaks, sügelevaks ning vastuvõtlikuks põletikele ja ekseemidele. Kütteperioodil püüdke hoida ruumide temperatuur päeval vahemikus 18–20 °C ja öösel 15–18 °C. Vaadake, et lapse magaks riietuses, mis on hingav ja ei aja higistama. Jahedamas ruumis on hea kasutada meriinovillariideid, soojemates ruumides bambuse ja/või siidivilla riideid.

Kasutatud viited ja kirjandus: http://perejakodu.delfi.ee/beebi/vaikelaste-nahahooldus-on-kulmal-ajal-vaga-oluline?id=73711035