Oma sortimendi valikul oleme kehtestanud koostisosade BLACKLISTi, mida meie sortimendis olevatest toodetest ei leia. Mitmed koostisosad on EU kui ka muudes rahvusvahelistes uuringutes välja toodud allergeenidena, hormoonisüsteemi mõjutavate ja kantserogeensete ainetena. Mõned neist on EU-s keelatud, aga lubatud USA ja mitmete teiste riikide kosmeetikatööstuses.
- PETROLATUM, LIQUID PARAFFIN, PARAFIIN, MINERAL OIL, PETROLEUM, PETROLEUM JELLY, VASELIN
Naftapõhised koostisosad, mida kasutatakse tõkkena naha niiskuse lukustamiseks mitmesugustes keha- ja juuksehooldustoodetes. Tegemist on väga levinud koostisosaga erinevates nahahooldustoodetes. Ained tekitavad nahale kileja kihi. Nahk tundub küll väga pehme, kuid see ei lase nahal hingata. Pikaajalisel kasutamisel see ummistab poore. Võib tekkida põletik ja muud nahaprobleemid nagu dermatiit ja allergilised lööbed.
Koostisosad ei ole keelatud. Kuid siin tasub tähele panna seda, et toornafta töötlemisel mineraalõliks jm koostisosadeks tekib kõrvalsaadus polycyclic aromatic hydrocarbon, mis on kantserogeenne. Euroopas on aine nahahooldustoodetes limiteeritud. Küll aga ei ole see täielikult keelatud näiteks USAs ja seda koostisosa võib leida seal toodetud naftasaadusi sisaldavates nahahooldustoodetes.
- PAREBEENID: ISOBUTYLPARABEN, PHENYLPARABEN, BENZYLPARABEN, PENTYLPARABEN, METHYLPARABEN, PROPYLPARABEN, BUTYLPARABEN ja teised paraben lõpuga koostisosad.
Parabeene kasutatakse nahahoolduse ja kosmeetikatoodetes säilitusainena, et takistada bakterite ja hallituse teket.
Erinevad teaduslikud uurimistööd on leidnud, et parabeenid: häirivad hormoonide tootmist organismis ja kahjustavad viljakust ja suguelundeid, mõjutavad sünnitulemusi ja suurendavad vähiriski. Need võivad põhjustada ka nahaärritust.
Isobutylparaben, phenylparaben, benzylparaben, pentylparaben on Euroopa kosmeetika ja nahahooldustoodetes täielikult keelatud, kuid need on lubatud USA ja paljude teiste riikide nahahooldustoodetes. Methylparaben, propylparaben, butylparaben on lubatud toodetes teatud kontsentratsioonis. Kõikides toodetes on lubatud kontsentratsioon sama ehk laste nahahooldustoodetes võib parabeene olla sama palju kui täiskasvanute nahahooldustoodetes, kuigi lapse nahk on neli korda õhem.
- METHYLCHLOROISOTHIAZOLINONE, METHYLISOTHIAZOLINONE, BENZISOTHIAZOLINONE (lühendid MT, MTT, BTT)
Koostisosi kasutatakse säilitusainena vedelates kosmeetikatoodetes (šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid) ja nahahooldustoodetes sh lastele mõeldud toodetes (ihupiimad, kreemid, päikesekreemid jne) ja majapidamistoodetes (puhastusvahendites, pesuvahendites).
Tegemist on tugeva allergeeniga, mida peetakse mürgiseks, mis võib põhjustada suuõõne, naha, silmade ärritust ja ärritust sissehingamisel ning mürgistust. Tekitab sügelust, löövet, paistetust, ville, kihelust, ketendust, erinevaid nahalööbeid (psoriaas, dermatiit jne).
Koostisosa on keelatud EUROOPAS toodetes, mida kantakse otse nahale ja määritakse sisse (alates veebruarist 2017). Koostisosa on lubatud maha pestavates nahahooldustoodetes, aga seda kogu koostisosadest 0,0015%. Ole ettevaatlik USAst ostetud nahahooldustoodete osas, sest seal on koostisosa veel lubatud olenemata kontsentratsioonist. Eesti turul on endiselt peale määritavaid nahahooldustooteid, kus antud koostisosa on sees, kuigi ei tohiks.
Kahjuks on antud koostisosa sees ka toodetes, mis kannavad märgist hüpoallergeenne, dermatoloogiliselt testitud. Koostisosa võib leiduda ka Ecolabel märgistusega puhastusvahendites.
- KEEMILISED PÄIKESEKAITSEFILTRID: OCTOCRYLENE, OXYBENZONE, OCTINOXATE (ETHYLHEXYL METHOXYCINNAMATE), HOMOSALATE, OCTISALATE, , 4-METHYLBENZYLIDENE CAMPHOR
Koostisosad pakuvad kaitsed päikese eest erinevates nahahooldustoodetes, mis sisaldavad SPFi. Koostisosi võib olla ka toodetes, kus ei ole SPF välja toodud. Neid leidub hüpoallergeensetes, dermatoloogiliselt testitud nahahooldustoodetes, mis on mõeldud beebidele ja täiskasvanutele.
Kõiki neid päikesekaitsefiltreid võib kasutada toodetes teatud kontsentratsioonini. Kontsentratsiooni määr on sama nii beebide, kui ka täiskasvanute nahahooldustoodetes, kuigi beebi nahk on täiskasvanu omast mitu korda õrnem ja õhem. Koostisosade testid, mille tulemusena on kontsentratsioon toodetes määratud, on läbi viidud tervete täiskasvanute peal. Samal ajal on kinnitavad erinevad teadustööd, et need päikesekaitsefiltrid põhjustavad järgmist:
Octocrylene – Kui see kemikaal puutub kokku ultraviolettvalgusega, neelab see kiired ja tekitab hapnikuradikaale, mis võivad meie naharakke kahjustada ja põhjustada mutatsioone. Antud koostisaine imendub nahka kergesti ja võib koguneda kehasse mõõdetavates kogustes. Seda ainet on leitud ka rinnapiimast. Lisaks on see keskkonnale mürgine.
Oxybenzone – See koostisaine aitab teistel koostisainetel kiiremini läbi meie naha imenduda, kuid see tekitab UV-kiirte käes keemilise reaktsiooni. Kui oksübensoon imendub nahka, võib see põhjustada ekseemitaolist allergilist reaktsiooni ja see võib kesta veel pikka aega peale päikesekäes viibimist. Sarnaselt Octocrylenile muudab ka Oxybenozone hormonaalset taset. See aine imendub nahka väga kiiresti ja sellest on meie kehas raske lahti saada. Näiteks USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel on 97 protsendil ameeriklastest seda kemikaali kehas ringlemas, kuna see võib koguneda kiiremini kui meie keha suudab sellest lahti saada.
Octinoxate (Octyl methoxycinnamate or ethylhexyl methoxycinnamate)– Oktinoksaat on üks levinumaid koostisosi, mida leidub päikesekaitsekreemides. Ka see koostisosa aitab teistel ainetel meie nahka paremini imenduda. Aine tekitab harva nähtavaid allergilisi reaktsioone aga see võib põhjustada hormonaalseid häireid. Lisaks on koostisosa väga ohtlik elusloodusele, kuna see ei lahustu vees.
Homosalate – See UV-kiirgust neelav koostisosa aitab päikesekreemil nahka tungida. Kui koostisosa on imendunud, koguneb homosalaat meie kehasse kiiremini, kui me sellest lahti saame, muutub toksiliseks ja häirib meie hormoone.
Octisalate – aine võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone.
4-methylbenzylidene camphor – keemiline päikesekaitsefilter, mida kasutatakse paljudes populaarsetes päikesekreemides sh beebidele ja lastele mõeldud toodetes. Koostisosa võib olla toodetes kuni 4%. 2022 aastal valminud uurimistöö tulemusena selgus, et ei ole selge, et ka 4% koostisosa kasutamine toodetes oleks kasutajale ohutu, kuna mõjutab hormoonsüsteemi ja võib tekitada kilpnäärme vähki. Selle tulemusena koostisosa on keelatud toodetesse lisada alates 2025 aastast ja selle koostisosaga tooteid on keelatud müüa alates 2026. aastast. Koostisosa on ohtlik juba täna. Aastad 2025 ja 2026 on toodud tootjatele, et nad jõuaks oma toodete valemites teha muudatusi.
Eraldi teemad päikesekaitse filtrite kohta võid lugeda ka siit: https://www.heveren.ee/kas-sinu-paikesekreem-on-nahale-ohutu/
- PHTALATES: IBUTYL PHTHALATE (DBP), DIMETHYL PHTALATE (DMP), DIETHYL PHTHALATE (DEP) ehk koostisosad, mida ei pruugi koostisosade loetelus isegi olla, kuigi ta on seal olemas
Kui toode ei kanna ökosertifikaati ja sisaldab parfüümi, siis küsime alati tootjalt üle, ega see ei sisalda ftalaate.
Koostisosa kasutatakse kosmeetikatoodetes, et nende lõhn püsiks kauem. Koostisosa leiab parfüümides, ihupiimades, küünelakkides, šampoonides, juukselakkides. Koostisosa kasutatakse peale kosmeetikatööstuse ka värvides, lakkides ja plastiktoodete tööstuses (annab vastupidavust)
Ftalaadid mõjutavad endokriinsüsteemi toimimist (mõjutavad hormoone), võivad esile kutsuda varajase puberteedi. On teaduslikult tõestatud, et ftalaadid võivad mõjutada rasedust ja põhjustada enneaegset raseduse katkemist, mõjutada sündiva lapse kaalu ja anatoomilisi kõrvalekaldeid. Ftalaadid võivad vähendada viljakust ning mõjutada ajutegevust ja närvisüsteemi.
Mitmed ftalaadid, mida kasutatakse nt plastikutootmises on keelatud või lubatud teatud toodetes ja kontsentratsioonis. Kahjuks ei ole keelatud ftalaadid, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses.
Tegemist on koostisosaga, mida tihtipeale pakendil koostisosade seast ei leia isegi siis, kui see on tootes olemas. Ftalaate kasutatakse palju parfüümides ja parfüümi koostisosa on salastatud.
Kuna ftalaate koostisosade loetelus ei pruugi kirjas olla, siis uuri enne ostu sooritamist müüjalt, kas toode sisaldab ftalaate. Eelista tooteid, mis kannavad Ecocert, Cosmos Organic, AIAB, BDIH või muid orgaanilise ja loodusliku kosmeetika sertifikaate. Sellisel juhul on välistatud, et toode sisaldaks ftalaate. NB! Vegan sertifikaat ei tähenda looduslikku toodet!
- Naftapõhine SODIUM LAURETH SULFATE ja SODIUM LAURYL SULFATE
SLS ja SLES on pindaktiivsed pesuained, mida on pikaajaliselt toodetud toornaftast. Toornaftast toodetud SLS ja SLES võivad tekitada nahaärritusi, eemaldades nahast niiskuse ja lisaks koostisosad reostavad keskkonda, Viimasel kümnendil on hakatud SLS ja SLES tootma ka kookosest või palmiõlist. Sellisel juhul ei kuivata koostisosad nahka ega saasta keskkonda.
Meie poes võib leiab SLS ja SLESi, mis on toodetud looduslikust toorainest. Meie poes leidub neid koostisosasid mõne brändi puhastusvahendites ja paari brändi vedelseepides.
- Suures koguses ja potentsiaalselt ohtlikke SÜNTEETLISI VÄRVAINED sh P-phenylenediamine (CI 76060 või PPD)
Koostises tunneb värvained ära tunnusega CI (ja järgneb 5-kohalinenumbrite rida) või nimetusega nt Red 50, Yellow 6 jne.
Sünteetilisi värvaineid toodetakse samuti naftapõhisest toorainest ja väga paljud värvained on EU seadustega reguleeritud ehk neid võib koostises olla ainult teatud protsent. Paljud sünteetilised värvaineid võivad tekitada erinevaid nahaprobleeme: allergiat, kontaktdermatiiti, lisaks hüperaktiivsust või mõned isegi vähki.
Sünteetilisi värvaineid leidub väga paljudes toodetes: huulepulkades, jumestuskreemides, ripsmetuššides, vannipallides, küünelakkides. Ja neid leidub ka seal, kus sa neid ei oota ehk värvitutes šampoonides dušigeelides jne. Laste nahk on täiskasvanute omast õhem ja sünteetiliste värvainete mõju leiab sealt kiirema tee organismi.
Kuidas eristuda, kas värvaine on sünteetiline või looduslik? Looduslikul teel saadud värvained algavad CI77… koodiga.
Kahjulikke värvaineid on palju, aga siin paar vastuolulisemat: P-phenylenediamine (CI 76060 või PPD), Red 40 (CI 16035 ja Green 3 (CI 42053)
P-phenylenediamine kasutatakse juuksevärvides või toonivates juuksespreides. Koostisosa võib põhjustada tugevat silmade ärritust ja kontaktdermatiiti.
Oma poe sortimendi valikul vaatame väga hoolikalt, milliseid värvaineid tooted sisaldavad. Eelistame alati Cl77 ehk looduslikke värvaineid, kuid mõnedes meie toodetes leiab ka sünteetilisi värvaineid. Lastetoodete valikul me värvaineid ei poolda ja olenevalt värvaineist, võib neid võib koostises olla ainult looduslikud või minimaalselt (koostisosade tagumises pooles).
- TRICLOSAN
Triklosaan on koostisosa, mida lisatakse paljudele tarbekaupadele, et aidata vähendada või vältida bakteriaalset saastumist. Koostisosa kasutatakse näiteks seepides, dušigeelides, deodorantides, hambapastades ja erinevates antibakteriaalsetes toodetes (nt jalakreemides).
Triklosaan on endokriinsüsteemi häiriv kemikaal. See tähendab, et see võib kahjustada teie endokriinsüsteemi, põhjustades probleeme õige hormooni funktsiooniga. Mõned loomkatsed on näidanud, et kokkupuude koostisaine suurte kogustega võib põhjustada teatud kilpnäärmehormoonide taseme langust.
Triklosaani kontsentratsiooni piirmäära 0,2% hambapastades, käte seepides, kehaseepides/dušigeelides ja deodorantide pulkades peetakse ohutuks, kuid inimesed, kes kasutavad erinevaid triklosaani sisaldavaid kosmeetikatooteid, võivad kokku puutuda liigsete ja ohtlike kogustega.
- FORMALDEHYDE ja seda eritavad koostisosad: DMDM HYDANTOIN, DIAZOLIDINYL UREA, IMIDAZOLIDINYL UREA, METHENAMINE, QUARTERNIUM-15
Neid koostisosi kasutatakse kosmeetikatööstuses säilitusainena. Formaaldehüüdi eritavad koostisained vabastavad aeglaselt ja pidevalt väikeses koguses formaldehüüdi, mis põhjustab vähki.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur klassifitseerib formaaldehüüdi inimesele kantserogeenseks aineks.
- BHA ja BHT
BHA (butylated hydroxyanisole) ja BHT (butylated hydroxytoluene)
BHA ja BHT võivad nahas esile kutsuda allergilisi reaktsioone, häirivad hormoone ja võivad põhjustada vähki. Pikaajaline kokkupuude suurte BHT annustega on hiirtele ja rottidele toksiline, põhjustades maksa, kilpnäärme- ja neeruprobleemid, mis mõjutavad kopsufunktsiooni ja vere hüübimist. Euroopa Liit keelab BHA kasutamise kosmeetikatoodetes lõhnaainena kuid California osariik nõuab BHA-d sisaldavatel toodetel ainult hoiatussilte, teavitades tarbijaid, et see koostisosa võib põhjustada vähki.NB! Palun ära aja siin segi BHA lühendit, mida kasutatakse ka salitsüülhappe lühendina kosmeetikatoodetes. 11. Cyclotetrasiloxane and cylcopentasiloxane Koostisosad võivad olla ka nimedega D4 ja D5. Euroopa Liit klassifitseerib D4 endokriinseks, ehk koostisosa võib mõjutada hormoone ja võib kahjustada viljakust.
Ohtlikud koostisained nahahooldustoodetes võivad tõsiselt kahjustada tervist. Olge teadlikud, et mõned ained võivad põhjustada allergiat või ärritust. Palun kontrollige toodete koostist ning veenduge, et need vastavad Euroopa Komisjoni kosmeetikadirektiivi 2003/83/EC nõuetele.
Kasutatud kirjandus:
i ATSDR. ToxFAQs for Polycyclic Aromatic Hydrocarbons (PAHs). Sep 1996. https://www.atsdr.cdc.gov/tfacts69.html#bookmark06
ii European Commission. Regulation (EC) 1272/2008 , Annex VI, Table 3.2. Sep 2009. https://ecb.jrc.ec.europa.eu/classification-labelling/
iii Ulrich, G. et al. “Sensitaization to petrolatum: an unusual cause of false-positive drug patch-tests.” Allergy 59, 9 (2004): 1006-1009.
iv European Commission. Cosmetic Directive 2003/83/EC, Annex II, Ref. 904. https://ec.europa.eu/enterprise/cosmetics/cosing/index.cfm?fuseaction=search.results&annex=II&search